neljapäev, 2. märts 2017

Kardinad seinale või lakke?


Paksud või õhukesed? Heledad või tumedad? Mustriga või mustrita? Siinidel või kardinapuudel? Need on kõige tüüpilisemad küsimused, mis kummitavad iga kodusisustajat, kes vaatab ammulisui otsa oma uue kodu alasti akendele. 
Või millest üldse alustada ning veelgi enam, kui väga Sa ennast nende küsimustega üldse vaevata tahad? Kui ei, siis on alati mõistlik -nüüdsamakohe- mulle helistada või kirjutada:) 
Või siis... loe vähemalt mu tänane postitus lõpuni!

ELUTOA KARDINAD KRISTIINES

Kodu, kuhu mind seekord kutsuti, polnud uhiuus. Küll aga ootusärev uutest muudatustest, mis seal lähiajal plaanis olid. Sooviks oli senine tume tapeet vahetada heleda ja helgema vastu ning külgkardinad tumedamate vastu.
Kui tavapäraselt alustatakse protsessi tapeedist, siis seekord said suunanäitajateks hoopiski kardinad. Ja miks ka mitte? Seniks aga kuni uue tapeedi otsingud alles käivad, püüdsime lahendada olukorra võimalikult universaalselt ehk jätsime mustrid kardinates kõrvale ning keskendusime kangaste värvile ning tekstuurile. Rõõmus taaskohtumine oma vana lemmiku, halli kardinasametiga. Just-just, sametiga, mis teeb hiilgavat come-backi ruumikujunduses! Igal juhul panime ta paari valge võrktülliga ning tulemus sai igati stiilne, mõnus ja hubane! Ning mis peamine, ka turvaline- ühevärviline neutraaltoonis kangas, millele mustrilise tapeedi sobitamine ei tohiks kellelgi otseselt kaela murda.

Ja veel üks oluline nüanss... sellest, kuidas suured tumedad pinnad akna ees ruumi väiksemaks muudavad, olen juba juttu teinud. Seekord aga pööraksin tähelepanu kardinate- ning ruumi kõrgusele. Siinses kodus oli see võrdlemisi madal ehk 2,4m (tavapärane on 2,5m). Eriti aga sügavate ja laiade ning madalate lagedega tubade puhul on oluline ruumi kõrgust väikeste abivahenditega visuaalselt tõsta. Perenaise lahkel loal jagan Sinuga mõned "enne ja pärast" pildid, et mõistaksid, millest räägin.

Niisiis, otsustasime siinid tuua seina pealt otse lakke, et anda ruumile rohkem kõrgust juurde. Raske on hetkel veel ilmselt ette kujutada seda heledat tapeeti seal seinas ning ilmselt tekib nii mõnelgi lugejal/vaatlejal õigustatud küsimus, kas seda üldse vaja on?! :) Aga siiski, olen enam kui kindel, et sellest esimese korruse, pigem hämarast, toast saaks hetkega valgusküllane...

ENNE

PÄRAST

ENNE

PÄRAST

ENNE

PÄRAST

Ja siis see hetk, kui saad eriliselt positiivse ja kiitva tagasiside kodu kõige noorematelt ja ausamatelt elanikelt... Olen südamest rõõmus! Tänan usalduse eest (ning koogi ja tee eest ;) )!

laupäev, 18. veebruar 2017

Kesklinna värvid ja mustrid



Tallinna kesklinnas, legendaarse Narva kohviku vahetus läheduses, asub kõrgete lagede ning paksude aknapõskedega eriliselt stiilne kodu, kuhu mul oli rõõm tulla lisama ja looma veel seda kõige viimasemat mõnusat kodust "touch'i" kardinatega. Katmist vajasid magamistoa- ja lastetoaaknad. Kogu korteri klaarid tagasihoidlikud toonid andsid mulle võimaluse ka väikeseks värvimänguks;)

Alustasime pisikese PEREPIIGA TOAST. Olgu kohe algul öeldud et, siin ei sündinud roosamannat ega printsessivahtu! Valged seinad ja värviliste mänguasjade virr-varr joonistasid üsna selgelt meie kõigi peas ainuvõimaliku värvilahenduse. Ning lõppkokkuvõttes- peale mitmeid kangapoode ja mõttevahetusi, oli just perepiiga see, kelle käeke kõige õigema ja parima valiku tegi! :)





MAGAMISTUBA

Heledad seinad, tumepruun parkett, helehall õrn spiraalmustriline tapeet. Lihtne olnuks ju lahendada kogu toa pilt ühtlaste ühevärviliste kangapaanidega. Selge on see, et lihtsus ja tagasihoidlikkus ei oma minu jaoks seni mingit väärtust, kuni pole kaalunud (vähemalt oma peas) ka midagi ootamatut, ekstreemset ja originaalset. Täpselt selliseid, muster-mustriga, kombinatsioone välja ka pakkusin ning minu rõõmuks need ka käiku läksid! Olime lõpptulemusest juba enne valmimist ääretult elevil. Ja nüüd, oma õiges ruumis ja olekus, käsikäes tapeedimustriga... lihtsalt imeline! Vahetult enne kardinaid oli magamistoa mustriperega liitunud ka piltidel näha olev geomeetrilise mustriga vaip. Taaskord pean vajalikuks rõhutada, et mustreid ei tohi karta ning kui neid oskuslikult, õiget stiili ja koloriiti järgides, kombineerida, saab lõpptulemus ju lihtsalt ülemõistuse lahe! 








Mul oli ääretult hea meel osaleda selles värvikas-mustrilises kodukujundusprotsessis ja veelgi enam, et meie koostöö jätkub... Aitäh usaldamast! :)

reede, 10. veebruar 2017

Kolme kodu lood


Aeg ajalt tuleb ka mul ette olukordi, kus kardinate asjus pöörduvad minu poole endale kallid sõbrad/sõbrannad ja head tuttavad. Ning olgem ausad, need projektid on ju alati kõige erilisema kaaluga! Mina võtan seda ka kui suurt tunnustust ja usaldust! 
Tänasesse postitusse olen kokku pannud kolme tuttava/sõbranna kodud koos minu poolse pisikese panusega...

Alustan kõige lähemalt- JÄRVEKÜLAst. Uhi-uus ridaelamuboks, mis ainuüksi ilma kardinateta nägi välja juba kui üks ajakirjakodu.

ELUTUBA

Skandinaavialikud hallid seinad valge mööbli ja puitpõrandaga. Õnneks oli sealsetel elanikel sama palju julgust kui mul ning ei pidanud pikalt juurdlema lisavärvi vajalikkuse üle. Lõputust vikerkaarepaletist tõime uhkusega esiplaanile sinepikollase ja maalisime pikad kardinapaanid akende külgedele. Aknaesine sai kaetud ühtlase valge päevakardinaga, et anda hallile ruumile rohkem valgust ja avarust. 








MAGAMISTUBA

Ka siin oli kaalumisel lisavärvi kasutamine kuid määravaks said taaskord hallid seinad ja üksik pisike aken, mis lausa nõudis, et ka siia ruumi rohkem valgust jõuaks. Siiski ei jää värv siia ruumi lisamata. Eeldatavasti võib voodil peagi puhata mõni lillakas padi ja põrandalampi kaunistada veidi lõbusama mustriga kuppel. 
Kardinakangaks valisime lumivalge plisseerorganza, mille aimatav kalasabamuster klappis hästi voodipeatsi geomeetrilise kangamustriga. 








Juba samal päeval jõudsin ka JÜRIsse. Ikka sinna samasse koju, kus minu töö ei näigi lõppevat ja alati suurima rõõmuga naasen. Seekord said uue näo omale köögi- ja poisitoa aken. 

POISITUBA

Kahtlemata minu kõige lemmikum tuba terve selle kodu juures! Eriti tuus on ainuüksi ju see seinamaaling oma inspireeriva koloriidiga! Värvidele polnud vajadust enam suuremat vinti peale keerata. Seega piirdusime valge päevakardinakangaga, mille tuunisime veidi isikupärasemaks minu signatuur- nööbitrippidega ;)







KÖÖK

Köögiakendega oli ühtaegu väga lihtne aga samas ka hirmus keeruline. Erinevalt kõikidest teistest tubadest ta ju alles ootas oma värskenduskuuri ja saanuks kardinatega olla, nii materjalis kui värvis, justkui suunanäitajaks. Samas kuna eelseisev remont alles kogub hoogu ning toal on hetkel juba olemas oma toon ja nägu, siis pidime sellega ka arvestama. Mina, nagu ikka, pakkusin välja neid kõige julgemaid lahendusi. Valituks osutus üks minu eelmise aasta üks lemmikkangaid!!! Seega olen selle tulemuse üle kohe eriliselt õnnelik!



VANNITUBA

Ja siis veel üks pisike kelmikas vannitoaaknake, mis oma pitskleidi juba kuid tagasi tegelikult sai aga nüüd tekkis sobiv võimalus selle ülespildistamiseks...




Ja siis jõudsin ma lõpuks ka VÕRRU. Koht, mis minu blogi jälgijatele ilmselt pikemat tutvustamist ei vaja ning seosed on loogiliselt igati selged. 
Tegelikult on mulle hästi oluline alati kõiki oma töid ise üles riputada. Ja see õnnetu õnnelik sai paigaldatud omaniku enda poolt juba nädalaid enne minu saabumist. Sõltumata ülipositiivsest tagasisidest tahtsin siiski selles ka ise veenduda... rõõm oli mõlemapoolne! :)
Tegemist on ühe tibatillukese magamistoaga, mille must-valge kontrastilised julged tapeedid dikteerisid üsna konkreetselt kangavärvi osas. Erilisemaks tegid kogu lahenduse taaskord mustad kardinatripid hõbedaste metalliknööpidega. 






Aitäh usaldamast, head sõbrad! :)

kolmapäev, 11. jaanuar 2017

Nahakunstnikust kardinakunstnikuks


Kui nüüd kõik algusest, ilusti ja ausalt, ära rääkida, siis tegelikult ma päris kardinarõngas suus siia ilma ju ei sündinud... See, et minust kunstnik kunagi saab, oli mõistagi loomulik. Minu side kangaste ja õmblemisega ulatub kaugesse lapsepõlve ja ega päris täpselt ei mäletagi, millal ma selles oma esimesed katsetused tegin... Selge on see, et tegemist on kõige ilmsema kroonilise passioniga, milleta lihtsalt ei saa! Kuigi keskkooli lõpetades olin ma kõige klassikalisem näide noorest, kes ei tea täpselt mida edasi teha või mis suunda elule võtta, oli siiski tunne see, et midagi loomingulist see ju ometi olema peaks! Seega otsustasin Tartu Kõrgema Kunstikooli kasuks. Minu kõige eelistatum valik olnuks õppida tekstiiliosakonnas, kust ma väga napilt esimeste seas välja jäin. Küll aga võeti mind üsna rõõmsalt esiridades nahaosakonda. Ja sealt see kõik siis lahti läkski! No olgu, lähme siis veelgi enam detailidesse- nahakunstniku minust ju ka tegelikult ei saanud... sai hoopiski köite ja paberi konservaator/restauraator. On loogiline, ahh?! :) Anyways, kõikide nende seoste ja mitteseoste tulemusel olen jäänud siiski pidama tundmisele ning teadmisele, et kangad on need mis mind paeluvad ja soov midagi ise teha-luua-kujundada on eluvajalik! 

Kogu selle eelneva pika ja lohiseva seletustööga tahtsin tegelikult väga lihtsalt anda teada, et LÕPUKS OMETI õnnestus mul teostada üks ammune idee- kombineerida omavahel NAHK ja TEKSTIIL ning seda mõistagi kardinates! Täpselt samasuguste mõtetega tänane klient minu poole ka pöördus ning just seda sädet, mis mind sedasi käivitaks, olin ka ju oodanud! Et voila!

Minu suureks rõõmuks oli see Nõmme mändide vahel asetsev kodu ka just täpselt seda nägu nagu oma mõtteis kogu projekti ette olin kujutanud. Koloriidilt nagu skandinaaviapärane aga stiililt midagi loft-style... maybe?!  Ruumi üldtoonid helehalli ja naturaalvalge vahepealset, sinna juurde hele puitpõrand ning tumehall / sinakashall mööbel (köök, diivan, voodi). Inspireerusin köögi sinakashallist lipilisest köögimööblist ja selle ägedatest kulunud ilmega metalsetest käepidemetest ja nuppudest. Käiku läksid valge päevakardinakangas ning kaks veidi karusema tekstuuriga linasenäolist halli külgkardinakangast. Tumedamast hallist tegime elutuppa Sunoreki abiga suured roomakardinad ning selle ette riputasimegi minu ammused unistused :) - valged õmmeldud voltidel päevakardinad koos nahksete trippide ja metallnööpidega. 


See oli üks väga mõnus ajarännak kolada oma nahatööriistasahtlis, teritada nahanuga ja siis end 26 naharibast oimetuks lõikuda :) No just- ma ju olen roostes ja eks mu nuga on ka kindlasti kunagi paremas vormis olnud! Aga ma siiski sain sellega hakkama! 




Väga hästi õnnestus ka nööbivalik. Neid kinnitasin kardinatele tervelt 52tk! 









Kliendil oli väga vahva idee kinnitada efektne puitlehtkardin (fotodel üksnes detail sellest) köögi akna ette. Tegemist on mõistagi dekoratiivse elemendiga ehk vajadus "päris" kardina järele ka siiski säilis. Selleks tegin roomakardinatega samast kangast külgkardina. Lähiajal peaks projektiga liituma ka üks nahast kinnis, millega saab kardina soovi korral seinale fikseerida... aga sellest siis kunagi hiljem...





Magamistuppa tuli topeltkardinapuule valge päevakardin ning heledamast hallist linasenäolisest kangast külgkardin. Väga meeldib, et kardinad said mõne cm põrandale kukutatud- nii magamitoas, kui elutoas. 





Olen õnne täis, et sain selle ägeda unistuse ellu viia! Suur-suur tänu usaldamast!:) 
Ning oh seda ärevust ja elevust alanud aasta suhtes...