Kevad ja kardinad Väänas

Kardinakunstniku kõige tihedam tööaeg saab alguse alati kevaditi- ikka siis, kui päevad muutuvad aina pikemaks ja päike uudishimulikumaks Sinu akna taga. Eriti puudutab see neid, kes on vastu või keset talve omale uued pesad muretsenud ja nüüd hommikuti suures rambivalguses on sunnitud ärkama. Ja siis hakkab ju kiire ja aina kiiremaks läheb- sest ega päike end tagasi ju ei hoia... ;)

Vana kodu uuendades on aga asjad hoopis teistmoodi - tead ju täpselt, mis Sind kevadel ees ootama hakkab ja missugustes kogustes kaitset Sinu kodu päikese jaoks vajab. Seega on mul eriti hea meel nende üle, kes selle uhke projekti teadlikult juba enne kevade saabumist oma mõtteisse on mananud. ;)

Uhke projekt justnimelt- ei saa alahinnata kardinate osatähtsust ruumikujunduses. Suured kangapinnad oma mustris ja värvis on täpselt niisama sõnakad kui suured seinavärvi- või tapeedipinnad. Rääkimata ka suurepinnalisest mööblist! Seega on minu soovitus alustada mõtete kogumisega juba üsna varakult! Ja kes on otsustanud saada ise oma kodu sisekujundajateks, soovitan neidsamu suuri pindu planeerida ja kujundada etapiliselt- just sellepärast, et tajuda paremini suure värvi/mustri/materjali mõju ruumis. Ja loooooomulikult soovitan kardinad alati siiski lasta teha (mitte osta!) täpselt oma kodu nägu ja akende mõõtu. Vales mõõdus ja värvis võib kogu see lugu näha välja suhteliselt sama kui üks kukepüksine halvasti istuv ülikond... 

***

Tänane postitus pärineb Väänast, ühest imetoredast päikselisest perekonnast, kus mul oli tõeline rõõm viibida! Meie mõtted ja nägemused kattusid juba esimesest telefonikõnest alates ja koostöö sujus lausa lennates.

Niisiis... eesmärgiks sai kujundada köögi ja elutoa kardinalahendused. 

Just äsja oli lõppenud remont. Tumehallid seinad, tumepruun põrand, peotäis valget mööblis ning aktsendiks päikesekollased lambid ja köögisein. Ühtlased värvipinnad lubasid ruumi lisada ka mustrit. Arvestades interjööri minimalistlikku, kuid veidi retrolikku joont, võtsime suuna geomeetria peale.

Tumehallid suured seinad kahandasid oluliselt ruumis olevat valgust. Niisiis tõime valguse tuppa tagasi ja keerasime külgkardina kanga heledama "pahupoole" toapoole. Päevakardin sai mõistagi valge. Väikese vungina miksisime mustreid ja lisasime, inspireerituna ruumi koloriidist, veel ühe mustri köögipoolele. Seda siis roomakardinate näol. Aktiivsemad blogilugejad kergitavad võibolla siinkohal kulme, et "oot-oot, roomakardinad?"- jah, nad jätkuvalt  pole mu lemmikud. Aga no mõnikord ja hästi natuke ju võib- kui kangas on piisavalt inspireeriv ja klient erakordselt tore ;)

Olles lugenud mu varasemaid postitusi, jääb ilmselt siin silma ka kardinasiinide paigalduskõrgus. Tõepoolest- tegemist on üsna kõrgete lagedega ruumiga ja siin neid poolde seina paigaldada on täiesti okei. 

Mina olen erakordselt rõõmus ja täpselt sellisena paistsid ka sealsed elanikud, kui sealt eile Tallinna poole tagasiteele asusin!

Suurimad tänud usalduse eest! :)