Diivanikate

Seekord käisin üle pika aja Tartus, täpsemalt Karlovas- linn ja koht, millega seondub mul palju toredaid mälestusi Kunstikooli aegadest. Karlovas ma küll kunagi elanud ei ole aga kui kunagi peaksin suuna taas Tartu peale võtma, siis just sealt linnajaost mu ilmselt leiakski. Imearmas puitmajade pesa täis loomingulisi hingi, toredaid inimesi ja häid mõtteid (indeed!). 

Üks tore loominguline hing oma hea mõttega minu juurde tuligi- tema soojas ja helges Karlova kodus pesitses diivan, kes oli hädas ennekõike iseendaga. Kostüüm, millesse ta kunagi oli riietatud oli tänaseks väsinud ja vajas hädasti midagi uut. Lihtsa kattevahetusega me õnneks siin siiski ei piirdunud ja lõime kangad lainetama- pruunist karudiivanist sai pastelsetes toonides satsiseelikuga diivanipreili. 

Üsna pea peaks diivanile lisanduma samadest kangastest ka padjakatted...