Päikesega Kakumäel

Kuigi käes on september, olen õnnelik, et ilm jätkuvalt suvenootides mängleb. Mõistus lihtsalt tõrgub alla andmast- kui see suvi vaid kestaks veel! Olen läbi ja lõhki päikesetüdruk ning armastan Eestimaa suve! Jaa, tean, lõunamaal saab ka ju keset talve käia päikest püüdmas ja tedretähne ninale täpitamas aga see pole ju üldse see! Üks imeline maa on see Eesti oma metsade, järvede, rabade ja põldudega! Ohh, kuidas juba igatsen...

Aga tulles siiski tänasesse päeva... Üle aastate sattusin kardinate teemal taas Kakumäele- armas eramajade piirkond, mõnusate roheliste aedade ja soojade naeratavate inimestega. Mõistagi, oli tänane päike igati soosiv mu tulekule! Kui nüüd päris aus olla, siis on minu viimase pooleteise kuu tegemised olnud veidi komplitseeritud (no ütleme siis logistiliselt)- eks elu ikka aeg ajalt näpistab Sind selleks, et anda mõista, et oled elus ja märkaksid ümbritsevat. Lühidalt öeldes jäin Tallinna liikluses oma autost ilma ja nüüd olen juba mõnda aega nautinud ilusaid ilmu, pikemaid jalutuskäiku ja kehvematel ilmadel ikka ka ühistransporti. Nii ka siis täna- veidi keeruline see minek ja tulek selles suunas oli aga tänu heale sõbrannale ja ilusale ilmale polnud asi üldse hull! Kohale ma jõudsin!

KABINET

Siin oli lahenduse poolest asi lihtne. Olemasolev paneelimehhanism vajas lihtsalt uusi paneelkardinaid. Kuna ribakardinad juba tagasid katvusfunktsiooni siis oli eesmärk leida võimalikult põnev kangas paneelideks, mis ruumi täiendaksid. 

Sinakad seinad ja pruuni-vöödiline põrand. Leidsime ühe eriti võrratu sarnase vöödistikuga kanga, mille tume alaserv sujus ühtlaselt heledasse ülaserva. Omakorda mängisime aga kangasuunaga. Kaks paneeli tulid suunaga tume alaserv- hele ülaserv ja teised kaks vastupidises suunas. 

See kardinate pildistamine vastu valgust on üks paras peavalu- seega KAHJUKS ei õnnestu kuidagi paremini seda teile esitleda aga lõpptulemus oli kohe päris kindlasti väga vinge! Loodetavasti õnnestub saada peagi siia üks pilt ka õhtusest ajast, kui kangamuster vastu akent on konkreetsem. 

MAGAMISTUBA

Siin läks asi konkreetsemaks. Oli kindel soov, et kardinad oleksid pimendavad! Ja mitte lihtsalt, et hämaras oleks hea magada vaid ikka pimendavad-PIMENDAVAD! Ja nii ma siis oma elu esimesed voodriga kardinad kerges aukartuses ja ebalevuses valmis tegingi. Oluline on aga see, et nad saidki pimendavad-PIMENDAVAD! Äge!

Kangastest valisime taaskord välja ühe mu juba ammuse lemmiku- mati vesihalli sameti. Ning selle alla kasutasime voodriks pimenduskangast. (NB! Taaskord rõhutan- ainuüksi pimenduskangast ei piisa, et ruum saaks 100%-lise pimendatud.) Aga need kaks kangast koos olid lihtsalt imelised sõbrad! Kardinad ise said ulmeraskusega (jaa-jaa, kardinakunstnikel ongi ametist tulenevalt tugevad käe- ning kaelalihased :D ) ning lisalaekinnitused on siinjuures alati igati hea valik! 

Päevakardinaks valisime õhulise võimalikult läbipaistva valgeruudulise kanga, mis mõnusatel suveõhtutel kindlasti terrassituules kelmikalt mänglema hakkab. 

Mõlemad kardinad said ülaservast ääristatud vahvelmustriga kardinapaelaga ning alaservad pehmelt põrandat puudutama. 

Aitäh usaldamast! Loodetavasti kohtume peagi jälle! :)