Nahakunstnikust kardinakunstnikuks


Kui nüüd kõik algusest, ilusti ja ausalt, ära rääkida, siis tegelikult ma päris kardinarõngas suus siia ilma ju ei sündinud... See, et minust kunstnik kunagi saab, oli mõistagi loomulik. Minu side kangaste ja õmblemisega ulatub kaugesse lapsepõlve ja ega päris täpselt ei mäletagi, millal ma selles oma esimesed katsetused tegin... Selge on see, et tegemist on kõige ilmsema kroonilise passioniga, milleta lihtsalt ei saa! Kuigi keskkooli lõpetades olin ma kõige klassikalisem näide noorest, kes ei tea täpselt mida edasi teha või mis suunda elule võtta, oli siiski tunne see, et midagi loomingulist see ju ometi olema peaks! Seega otsustasin Tartu Kõrgema Kunstikooli kasuks. Minu kõige eelistatum valik olnuks õppida tekstiiliosakonnas, kust ma väga napilt esimeste seas välja jäin. Küll aga võeti mind üsna rõõmsalt esiridades nahaosakonda. Ja sealt see kõik siis lahti läkski! No olgu, lähme siis veelgi enam detailidesse- nahakunstniku minust ju ka tegelikult ei saanud... sai hoopiski köite ja paberi konservaator/restauraator. On loogiline, ahh?! :) Anyways, kõikide nende seoste ja mitteseoste tulemusel olen jäänud siiski pidama tundmisele ning teadmisele, et kangad on need mis mind paeluvad ja soov midagi ise teha-luua-kujundada on eluvajalik! 

Kogu selle eelneva pika ja lohiseva seletustööga tahtsin tegelikult väga lihtsalt anda teada, et LÕPUKS OMETI õnnestus mul teostada üks ammune idee- kombineerida omavahel NAHK ja TEKSTIIL ning seda mõistagi kardinates! Täpselt samasuguste mõtetega tänane klient minu poole ka pöördus ning just seda sädet, mis mind sedasi käivitaks, olin ka ju oodanud! Et voila!

Minu suureks rõõmuks oli see Nõmme mändide vahel asetsev kodu ka just täpselt seda nägu nagu oma mõtteis kogu projekti ette olin kujutanud. Koloriidilt nagu skandinaaviapärane aga stiililt midagi loft-style... maybe?!  Ruumi üldtoonid helehalli ja naturaalvalge vahepealset, sinna juurde hele puitpõrand ning tumehall / sinakashall mööbel (köök, diivan, voodi). Inspireerusin köögi sinakashallist lipilisest köögimööblist ja selle ägedatest kulunud ilmega metalsetest käepidemetest ja nuppudest. Käiku läksid valge päevakardinakangas ning kaks veidi karusema tekstuuriga linasenäolist halli külgkardinakangast. Tumedamast hallist tegime elutuppa Sunoreki abiga suured roomakardinad ning selle ette riputasimegi minu ammused unistused :) - valged õmmeldud voltidel päevakardinad koos nahksete trippide ja metallnööpidega. 


See oli üks väga mõnus ajarännak kolada oma nahatööriistasahtlis, teritada nahanuga ja siis end 26 naharibast oimetuks lõikuda :) No just- ma ju olen roostes ja eks mu nuga on ka kindlasti kunagi paremas vormis olnud! Aga ma siiski sain sellega hakkama! 




Väga hästi õnnestus ka nööbivalik. Neid kinnitasin kardinatele tervelt 52tk! 









Kliendil oli väga vahva idee kinnitada efektne puitlehtkardin (fotodel üksnes detail sellest) köögi akna ette. Tegemist on mõistagi dekoratiivse elemendiga ehk vajadus "päris" kardina järele ka siiski säilis. Selleks tegin roomakardinatega samast kangast külgkardina. Lähiajal peaks projektiga liituma ka üks nahast kinnis, millega saab kardina soovi korral seinale fikseerida... aga sellest siis kunagi hiljem...





Magamistuppa tuli topeltkardinapuule valge päevakardin ning heledamast hallist linasenäolisest kangast külgkardin. Väga meeldib, et kardinad said mõne cm põrandale kukutatud- nii magamitoas, kui elutoas. 





Olen õnne täis, et sain selle ägeda unistuse ellu viia! Suur-suur tänu usaldamast!:) 
Ning oh seda ärevust ja elevust alanud aasta suhtes... 

Kommentaarid

Populaarsed postitused