Ajaga võidu


Juba viimased paar nädalat pean nähtamatut dialoogi oma peas ajaga. Aeg, mis on meil kõigil justkui üks ning teisalt kõigil siiski iseenda oma ja jagu. Meil kõigil on seda võrdselt sama palju kuid klišeelikult siiski ka liiga vähe. 
Kes palju teeb, see palju jõuab. Prioritiseerida enda jaoks see kõige olulisem. Tuletada meelde, et lisaks ajale on ka Sind siin maamunal vaid üks ning see kõige ainulaadsem eksemplar. Aega kusagilt juurde ju ei tule ehk sellele tuleb anda oma kõige õigem ja parem väärtus. Ning lõppkokkuvõttes on  see Sinu enda õigus valida, kellele ja millele ning kui palju oled valmis seda jagama. 

Nädalavahetusel olid imeilusad päikseliselt kevadised ilmad. Seega otsustasin oma laupäevase päeva veeta Keila-Joa lossis, kus sai juba kolmandat korda Eestis nautida moeajaloolase Aleksander Vassiljevi näitust. Seekord siis pulmakleitidest läbi sajandite. 
Ma pole küll moedisainer kuid olen alati tundnud huvi kostüümiajaloo vastu. Mulle väga meeldivad dok-filmid moekunstnikest ning moemajadest. Mind vaimustab see kirg ja pühendumus oma loomingu vastu. Kuidas läbi keerukate lõigete, põnevate materjalide ja lugematute detailide luuakse nii iseäralikule vormile, nagu on seda inimene (veel täpsemalt naine!), nii hästi istuvaid ja ilusaid rõivaid. Oskused, mis omandatakse üksnes läbi aastatepikkuste kogemuste ning õnnelikematel juhtudel põlvest-põlve. 
Kaevudes sügavamale ajaloos, on kurb tõdeda, et kõik need peenfiligraansed oskused on justkui kaasajal hääbumas. Ja ma ei mõtle siinjuures, et moekunstnikel poleks tahet luua midagi erakordset, vaid mängu tuleb taaskord seesama AJA-faktor. Oleme hakanud oma aega rohkem väärtustama, mis seob keerukamad oskused oluliselt suurema hinnasildi külge... Hea ja kurb käsikäes, kas pole? 
Seepärast soovitan Sullegi seda näitust- mine ja kaevu nendes kleitides ning aksessuaarides detailideni. See kõik on lihtsalt uskumatu!












Tunnistan, et minul nii erilisi oskusi VEEL pole aga mulle meeldib teadmine, et iga päev midagi luues on mul võimalus veelgi enam areneda ning õppida. Ning olen ääretult tänulik kõikidele oma klientidele, kes on tulnud kaasa minu julgetes ideedes teha midagi erilisemat ja põnevamat kui see, mida võib tarbida ja osta massides. 

Seekord sain üle pika aja teha taaskord voodikatteid. Mõnus jätk kardinaprojektile, mille olime  just jaanuaris lõpetanud ( https://pille-riin.blogspot.com.ee/2018/01/uue-aasta-uus-kodu-nommel.html )

Magamistuba

Eesmärk oli saada veidi tumedast ja raskest toast midagi õrnemat ja heledamat. Selleks andsime tumepruunile mööblile kontrastiks kõrvale heledad kardinad ning tumeda voodikatte asendasime samuti helgemaga. Voodikattes on kasutatud kahte erineva tekstuuri ja tooniga kangast. 




I lastetuba

Teismelise tüdruku tuba. Voodikatteks saime inspiratsiooni kardinate juures kasutatud triibulisest kangast, millele sobitasime juurde sama tooni ühevärvilise tumesinise kanga. 





II lastetuba

Kassid olid võtmesõnaks. Mina lisasin juurde roosat ning helesinist, natuke täppe ja pitsilist paela. Harmoonilises kaanonis pastelsete kardinatega.




Suur-suur tänu alati eriliselt sooja vastuvõtu eest ning muidugi usalduse eest, armas Raili! :)



Kommentaarid

Populaarsed postitused