Kardinapaigaldus ja kohvikutepäev Laagris

Mul oli eile ülimalt tore päev!

Jah, see oli tegelikult mõeldud natuke nagu tööpäev aga kukkus välja hoopis midagi erilisemat ning ega töö ka tegemata jäänud. Esialgne plaan nägi ette, et lähen paigaldan hommikul Laagris kardinad ning selle järel hakkan ka kusagil ilusat ilma nautima. Minu õnneks oli Laagris seesama võrratu ilm, mis nagu igal pool mujalgi üle Eestimaa ning boonusena veel imetoredad kliendid, kes mind endaga kaasa kohalikule kohvikutepäevale kutsusid. See oli täpselt see hetk, mis tuletas mulle meelde, kui õnnelik ma olen tehes tööd, mida ma armastan, tundmata seda pinget oma turjal, et "mis mõttes ma pean laupäeval tööd tegema!?". Kõik on lihtsalt puhas nauding! Ja ma ilmselt kõlan aeg ajalt natuke nagu "pilveprintsess" oma eufooriliste kardinakogemustega aga tõepoolest, kõik need inimesed, kellega siiani oma igapäevatöös kokku olen puutunud, on kõiki neid ülistusi väärt ning mul on tõeliselt hea meel, et olen saanud läbi oma töö just nendega tuttavaks! Sellel on see kandev jõud ja inspiratsioon liikuda aina edasi... 

Niisiis eile, Laagris...

Armas kahekorruseline kodu ridaelamuboksis. Selle kodu kõige suuremaks värvisõbraks oli "Tiffany blue" (googelda!). Värv, mida leidus nii seintel, kui sisustuselementidel ja kohati tundus, et õhkas ka perenaisest endast;) Nii lihtsalt on, kui miski saab nii omaks ja omaseks. Elutoas valitsesid hetkel pigem soojad neutraaltoonid, mis alles ootasid rõõmuga oma helesinist särtsu. Selle viimase tüki helesinist me Pärnust kätte saimegi ja oleme mõlemad täiega rahul! Kes on mu blogi ka varasemalt jälginud, tunneb ilmselt sellesama kanga ära ühest varasemast postitusest aga hallis koloriidis ;) Kuna aken ei vajanud otseselt varjamist ega ka päikesekaitset, siis lisasime akendele üksnes dekoratiivsed külgkardinapaanid. Ehk kogu see ilus lugu paikneb külg-külje kõrval üherealisel siinil. Päevakardina kangavalik jäi seekord täiesti minu peale, sest ühel hetkel lihtsalt otsustati, et mind võib usaldada kinnisilmi ja tundub, et läks "õnneks" :D

 

Jõudes kodu teisele korrusele läks asi üsna julmaks. Endisest poissmehe kodust pidi nüüdseks saama siiski päris kodu ja kui juba naine on majas, siis natuke ikka romantiline ka ;)

Sortisime neid lilli ja värve kangapoodides üsna uhkelt, kuni lõpuks jäime pidama sinise-valge kirjul lillekangal. Mõnusaks kompvekiks lillesonaadil sai veel pärlitega pallipael. Mind vaimustasid kõige enam muidugi need kaldlagedega aknad, mille kujundamisest olin juba ammu unistanud! Kardinad kinnitasime keskkohast kardinapuule nööriga, mille uhked ning vägagi kindlad sõlmed sidus meremehest perenaine(!) mängleva kergusega. Nööride otstesse veel mõned puupallid ja valmis ta saigi... 

Ela või ise! :D

Noh ja siis selle kõige vahepeal nautisime ka suurepärast suveilma, väga maitsvaid ja üllatavalt lahedaid kodukohvikuid ning heatujulisi päikeselisi inimesi! Olen õnnega koos! 

Suur, suur aitäh veelkord nii usalduse kui ka suurepärase emotsioone täis päeva eest! 

Kui mitte varem, siis Laagris hoovikohvikutest leiab mind järgmisel aastal kindla peale! 

Sooja suvepäikest!:)