Eestiaegsed jõulud Nõmmel

Mulle meeldivad traditsioonid. Need üksikud päevad aastas kui võetakse aeg maha, et olla koos oma kõige lähedasematega. Pööratakse järjepidevat tähelepanu võibolla veidi napakatele detailidele (verivorstid, kingipakid, päkapikud ja kogu muu "jõulutriangel") ning seda selleks, et hoida eredana ühtset läheduse tunnetust, märgata üksteist ning hoolida. Olen väga tänulik, et olen saanud sellises vaimus ka üles kasvada- kogeda jõulurõõmu veidi suuremalt kui lihtsalt kingituste näol. Tunnen, et see väike jõulumuinasjutt ei ole minus kusagile kadunud ning saan seda kogeda koos oma väikese "miniversiooniga" igal aastal aina uuesti! 

Tänane postitus on  kõige soojem ja ilusam vorm kokkuvõtmaks minu 2017. aastat kardinakunstnikuna. Niisiis, mõned päevad enne jõule pakkisin stuudios ühe kodutäie kardinaid ja võtsin suuna Nõmmele... 

Kogu käesolev projekt on olnud mulle ääretult hingelähedane. Tegemist on hoole ja armastusega ehitatud koduga, mis hõlmab endas unistusi ja lapsepõlevunelmaid tulevikukodust. Kunagi ruudulisele paberile sirgeldatud joonisest on saanud hubane eestiaja hõnguline kodu. Kõik hoolega valitud detailid on omal kohal ja olnuks seal justkui juba enne meid. Täpselt sellise väikese aukartusega planeerisin siia ka kõik kardinalahendused. 

ELUTUBA

Kogu esimese korruse fookuseks oli valguse ja avaruse säilitamine. Selleks venitasime kardinapuu veidi pikemaks, et muuta optiliselt suuremaks aknapinda ja uhkeldada veidi ka kardinatega. Kardinakanga valisime sametite seast. Kaalumisel olid nii rohekad kui beežikas-kuldsed kangad. Otsustasime siiski värvis jääda rahulikumaks ja lisasime kardinale hoopiski kontrastsemat tooni narmastutiga küljekinnitused. Ning loomulikult pidi kogu see mõnus kangakuhila kukkuma lopsakalt ka põrandale. 

Võrdluseks ka mõned enne-pärast pildid. Väikesest aknast on saanud suur ja uhkeldav. 

ENNE

PÄRAST

ENNE

PÄRAST

VERANDA- SÖÖGITUBA

Hästi lihtne ja hästi praktiline. Need esimese korruse võlud, kus õhtusel ajal end veidi turvalisemalt sooviksid tunda. 

Kaasaegne roomakardinalahendus, mille kangast hoolikalt tapeedi ja kogu interjööriga sobitasime. 

Veranda uksele kinnitasime trosside abil tihedama päevakardinakanga, mis säilitaks valguse kuid varjaks sama palju ka võõraste pilkude eest. 

VANNITUBA

Panime kokku uue ja vana. Ehk vanad pitskardinad, mille tihedus polnud piisav privaatsuseks, vooderdasime kuldse satiiniga. 

ENNE

PÄRAST

KÖÖK

Jätsime alles õhulised kõrged päevakardinad ja lisasime aknaraamile vaid poole akna jagu trossidel tihedamat päevakardinat. Trossidega päevakardin aknaraamil on hea lahendus aknale, mis vajab pidevat avamist (ka kaldasendis) ning jätab vabaks ka aknalaua. 

Ja kas ma ikka mainisin, et kõik need kardinad said üles riputatud mõnusa kardemonilõhnalise jõulukohvi saatel? Lihtsalt imeline!

Aitäh usaldamast ja ülimalt sooja vastuvõtu eest, armas Marju! Olen väga ootusärev meie uue kohtumise suhtes :)

Ning muidugi tänan kõiki teid, toredad ja head inimesed, kellega on olnud võimalus ning rõõm sel aastal kohtuda ja oma loomingut jagada! 

Head vana lõppu ja veelgi ilusama uue algust, armsad!