Kõrguseid vallutamas

Täna oli suur rõõm olla tagasi Märjamaal. Seekord ootas mind ees suur väljakutse- 3,5m kõrgune aknapind trepi kohal. Ma päriselt ka kardan kõrguseid ja nii ma põlvede värisedes sinna kohale draivisin. Õnneks elasid selles perekonnas "akrobaadid" ja mulle jäi ainult ühe hetke katsetamisrõõm sellel hiidredelil kõõluda ning veenduda, et kahe jalaga maa peal on ikka oluliselt turvalisem viibida.

Kanga valimise au jäi sel korral 100%-liselt minule ja valik oli igati õnnestunud ja õigustatud. Lisaks kombineerisin sinna aksessuaarina meetritega läikivaid kette, mis haakusid suurepäraselt võrgukanga ahelmustri ja tekstuuriga. Ma lausa armastan katsetada koos erinevaid materjale ja detaile, et lõhkuda tavapärast iganenud arusaama ja nägemust kardinatest, mis ei pea ega lausa tohiks olla voodilina sarnased tooted akna ees! Seega minu suurimad tänusõnad selle usalduse ja loomingulise piirituse eest! Olen selle sihvaka tulemusega enam kui rahul!

Täiendust said ka lastetoad. Eelmisel korral tegin sinna kardinad, seekord lisandusid pikendatavad voodikatted. Taaskord jäeti ka siin mulle see mängulust kangaste ja materjalidega. 

Nii nagu igale teiselegi kunstnikule, on ka minule oluline loovus ja piiritu fantaasia- ainult selliselt jõuab parimate tulemusteni. Kardinaid või muid kodutekstiile ruumi planeerides vaatlen alati ruumi kui tervikut ja vastavalt sellele valin sinna kangad ning pakun välja lahendused. Lubades mind oma julgete ideedega oma koju on vägagi aukartust äratav ning mõistagi tänuväärne! :)