Söögitoakardinad Peetris

On aknaid, mis otseselt kunagi kardinaid tegelikult ei vajagi. Samas võib juhtuda, et kodu ise neid just hubasuse mõttes nõudma hakkab. Nii juhtus ühe Peetri eramu söögitoaakendega. 

Teen seekordse postituse etapiliste fotodega, et näeksid kuidas kangas ruumiga päriselt ka imesid teeb. :)





Kuidas siis ikkagi jõuda selle kõige õigema kardinalahenduseni? Nagu alati, vaatasin üle kogu ruumikujunduse nii stiilis, materjalis kui värvis. Palju dikteerisid muidugi samas ruumis paiknevad köögi- ja elutoaakende esised rooma- ja paneelkardinad, mille puhul jälgisin ennekõike värve, mustreid ja materjale. 
Oluline nüanss oli ka see, et aknalaud jääks vabaks ning oleks kasutatav. 

Kogu selle info põhjal valisime välja naturaalvalge hästilangeva päevakardinakanga, mille juurde said tehtud puuvillasegusest kangast küljekinnitused, mille ääristasin omakorda kerge läikega köispaelaga. Matt+läikiv- hetkeks kõlab nagu naljakalt, eks? Aga eks pildid räägivad oma keelt :) Ehk jätkuvalt armastan väga neid mustrite-, värvide- ja materjalidemänge.





Jäime kõik väga rahule ning peaaegu enam mitte nii üllatuslikult, suutsime kardinate vajalikkuses veenda ka meesperet...

Aitäh usalduse eest! Mul oli väga põnev ja tore :)

Kommentaarid

Populaarsed postitused